美国人领养外国儿童数量锐减 中国孩子多被国内家庭收养
Hiina kiri ehk hani kiri ehk hiina-jaapani-korea logograafiline kiri (hiina lihtsustatud kirjas 汉字, traditsioonilises kirjas 漢字 (hànzì), jaapani keeles 漢字 (kanji) on üle 3500 aasta vanune piktogrammidest ja ideogrammidest arenenud logograafiline kiri, mida kasutatakse k?ikide hiina keelte, samuti jaapani keele kirjutamiseks. Varem kasutati seda ka korea keele kirjutamiseks.
Vanimad hiina kirja meenutavad m?rgid on juba umbes 8000 aastat vanad. N?iteks Ningxia autonoomses piirkonnas asuvas Damaidis on leitud kaljujooniseid, kus 3172 kohas on 8453 kujundit. Huanghe orus Xi'anist idas avastati 1953. aastal 5600–6700 aasta vanune asulapaik, millest leitud keraamikal oli hieroglüüfisarnaseid m?rke, kokku leiti 113 potikillul 22 erinevat sümbolit. Osa teadlasi peab neid hieroglüüfide eellasteks, teiste arvates v?isid need olla lihtsalt perem?rgid v?i valmistaja tunnus, millel puudus side keelega. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et need m?rgid esinevad alati ühekaupa, mitte mitmekaupa, nagu kirjam?rkidelt oodata v?iks. Keegi pole neid rahuldavalt de?ifreerida suutnud ja pole üksmeelt selles, kas see üldse v?imalikki on.
Vanimad kindlad t?endid hiina kirja kasutamise kohta p?rinevad Shangi dünastia (1600–1046 e.m.a) l?puperioodist. Selleks on oraakliluud, mida kasutati tuleviku ennustamiseks. Nendel on kujutatud palju hieroglüüfe, millest enamik on seni de?ifreerimata, kuigi m?nedki, eriti loomi kujutavad, on de?ifreeritud. Oraakliluudel kasutati vanahiina keelt. T?nap?eva hiina kiri p?lvneb oraakliluudel kasutatud kirjast.
Hiina kiri on alates Shangi dünastia ajast oluliselt muutunud. Kui algselt kasutati Hiinas piltkirja, siis ajapikku see lihtsustus m?rgatavalt. Vanahiina kirjakeele s?nastikes sisaldub üle 40 000 kirjam?rgi, nüüdisajal ?pitakse keskkoolis tundma aga vaid 5000 m?rki ning lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 m?rgi tundmisest.
Hieroglüüfide arv ei ole ajas püsiv. Kogu aeg luuakse uusi hieroglüüfe, n?iteks ettev?tted v?ivad neid luua oma toodetele, kui neile tundub, et ühtki sobivat selleks seni ei ole. Hiina kiri on p?him?tteliselt lahtine hulk ja igaüks v?ib luua uusi kirjam?rke, kui ta seda soovib. Ametlikesse s?naraamatutesse need siiski tavaliselt ei j?ua. Prominentsetes s?nastikes olevate hieroglüüfide arv on 20. sajandi jooksul j?rjest suurenenud, olles 1916. aasta v?ljaandes 48 000 (see vastas enam-v?hem kogu eelmise aastatuhande s?nastikes olevate hieroglüüfide arvule), aga 1989. aastal 54 678, 1994. aastal 85 568 ja 2004. aastal 106 230.
Et kirjam?rke ei kasutatud üksnes m?istem?rkidena, vaid ka v??rkeelsete (n?iteks Xiongnu rahva keelsete) nimede ja v?ljendite transkribeerimiseks, saab teha j?reldusi nende keelte varasema h??lduse kohta. S?naraamatute ülesehituse, luule rütmi ning h??ldust edasiandvate tekstide j?rgi saab teha j?reldusi ka hiina keele varasema h??lduse kohta.
Hiina kiri on suuresti silpkiri: enamikule m?rkidest vastab vaid üks silp, mil on teatav p?hit?hendus. S?nad moodustuvad ühest v?i (enamasti) mitmest silbist ning seega ühest v?i (enamasti) mitmest m?rgist. üldjoontes vastavad m?rgid morfeemidele, kuid see seos ei ole süsteemne. Umbes kümnendikus s?nadest ei ole üksiksilpidel eraldiseisvat t?hendust, kuid need kirjutatakse ikkagi eraldi m?rkidena. M?ned m?rgid v?i ligatuurid t?histavad mitmesilbilisi s?nu, ehkki sellised juhtumid on erandlikud.
Kuna hiina kiri sobib p?him?tteliselt teistegi keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud n?iteks kitani keele, t?urt?eni keele, m?ne tiibeti-birma keele, korea, jaapani ja vietnami keele jaoks. N?rk seos h??ldusega v?imaldab kasutada sama kirjapilti eri murrete jaoks, milles h??ldus on erinev.
Hiinas on peale hiina kirja kasutatud teisigi kirju. N?iteks on Hunani provintsis alates 15. sajandist kasutatud naistekirja nüshu. Lisaks hiina kirjale on nii putonghua kui ka murrete jaoks olemas palju transkriptsioonisüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku latinisatsioonina kasutusel Hanyu Pinyin.